Eesti asustus
Silmatorkav on aga külapõldude suurem tükeldatus. Rahvaarvu kasv külas ja
maapuudus sundis talusid mitmeks jagama. Põlistalude suurus väheneb. Väheneb ka
üksikute põllulappide pindala. 17. saj lõpust alates oli uueks nähtuseks Peipsi
rannikule vene külade tekkimine.
Peale 19. sajandit. Muutus kogu Eesti asustuse ilme: asustus muutus hajusamaks, ka
külade sisu muutus. Sisuliselt muutusid kõik talud hajataludeks, küla endises
tähenduses kadus nüüd tähistas küla mõiste pigem hajatalude kogumikku.
Likvideeriti ka senine kogukondlik süsteem, kadus karjamaade ja metsade
ühiskasutus.
4. Külade tüübid (hajaküla, sumbküla, ridaküla, ahelküla). Kirjeldus. Kus/ miks
paiknesid need maastikus, nagu nad paiknesid.
Asustuse paigutumises on peamist rolli mänginud maastiku kvaliteedid, nagu mulla
viljakus, pinnareljeef ja joogivee olemasolu. Nende elementide koosmõju viis
annaabi.ee 
