Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil
Põhiline kahju Eesti pinnasele tekitati 1947. aastal alustatud kolhoosidega, mille loomisel
eirati Eesti eri piirkondade pinnase erisust ning sellest tulenevalt hariti üles väheviljakad
uudismaad ning muudeti karjamaadeks endised viljakad põllumaad. Üle 1,2 miljoni hektari
põllumajanduslikku maad metsastus ja võsastus [3].
"1987 läbiviidud kontroll näitas, et põllumajandite väetise-, silo-, virtsa- jm. hoidlatest 62% ei
vasta nõuetele. See oligi pinnaveekogude hajareostuse olulisimaid põhjusi, millele lisandus
põldude tasakaalustamata väetamine mineraalväetistega....Loomakasvatus oli liialt
kontsentreerunud ning puudusid nõuetekohased sõnniku- ja virtsahoidlad. Praegugi on
põhjavee kaitsmisel rohkesti muret endiste väetisehoidlatega. Sageli hoiti väetist talu
kõrvalhoonetes või ladustati otse maapinnale" Valge Raamat.
Sõjaväebaaside reostus
Suurem osa ENSV baasidest asusid looduskaunites kohtades (nt Keila-Joal).
1992
annaabi.ee 
