Eesti asustus
Ridakülal
on mitmeid teisendeid: nt ahelküla õuede vahemaad on suuremad. Paiknevad
harilikult mõne pikliku kõrgendiku veerel, mere, jõe või järve kaldal, aga ka raba
serval. Põllumaa paiknes üldiselt ühel pool küla (kõrgemal) ja rohumaa teisel pool
(madalamal).
Sumbküla kindla korrata, koosnes kobaras koos paiknevatest õuedest. Tänavad
võisid keskele külavainule kokku viia. Võib olla hajaline või tihe sumbküla. Põllud ja
rohumaad paiknevad mitmel pool ümber küla.
Ahelküla moodustavad õued on ühes reas, vahelduvas kauguses üksteisest.
Ahelkülad asusid piki nõlvakut kulgeval põlluserval, kus vee saamiseks olid lähedase
veekogu või nõlvakul avanevate allikad. Õued asusid mõnikord peateest eemal, sel
juhul viis iga õue juurde väike harutee.
Hajaküla külatüüp, kus taluõued paiknevad hajusalt ja maastikus iseseisvana.
annaabi.ee 
