Rootsi aeg
omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku
tegusid kohtusse kaevata.
17. sajandi lõpul toimus mõisamaade kaardistamine ning moodustati nn Suur Rootsi kataster.
Maade kaardistamise eesmärgiks oli täpsustada maade maksustamisnorme ja täita rootsi
riigikassat, mistõttu kaardistati täpsemalt põllumaa. Mõisasüdamed ja suured külad
kaardistati võrdlemisi täpselt. Külade vahele jäävad metsaalasid ei mõõdetud ja hajaasutsuses
on kaardid ebatäpsed. Põhiliselt püüti määrata mõisate piire, need rootsiaegsed kaardid on
esimesed maakasutust ja asustust peegeldavad kaardid Eesti aladel.
Katk
Lisaks sõjakoledustele hakkas levima katk, mis hävitas suure osa Eesti rahvastikust,
mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud. Aastatel 16651690 ei toimunud katku tõttu õppetööd
isegi Gustav II Adolfi poolt 1632. aastal asutatud Tartu ülikoolis (Academia Gustavianas).
Suur nälg
annaabi.ee 
