Lõuna-Ameerika kaslaseid
esile umbes samal põhjusel kui küünispeaga nuga. Hääletu liikumise hõlbustamiseks on talla all
olevad paljad päkad ümbritsetud karvadest. (Loomad, 2001)
Kõigil kaslastel on teravad meeled. Suured ettepoole suunatud silmad aitavad neil vahemaid
õigesti hinnata. Sõltuvalt liigist tõmbuvad pupillid eredas valguses kokku kas piluks või
augukeseks ning avanevad pimedas väga laialt, andes neile suurepärase öise nägemise.
Lõhnameel on samuti hästi arenenud ning suulaes asub neil "haistmismaitseelund" (Jacobsoni
elund), mis eristab sugulisi, indlemisega seotud lõhnu. Põskedel, laubal, saba all ning küüniste
vahel paiknevatest lõhnanäärmetest pärit nõred annavad informatsiooni looma soo ja vanuse
kohta. (Loomad, 2001)
Mõned kaslased otsivad saaki aktiivselt, kuid teised varjavad end ja ootavad mööduvaid ohvreid.
Paljud kasutavad nende kahe meetodi kombinatsiooni. Kummalgi juhul kujutab kaslase karvkate
annaabi.ee 
