Maitsmine, haistmine, kompimine
Ka haistmisel tajume me aine keemilisi osakesi, kuid need on õhus.
Inimene suudab eristada tuhandeid lõhnu, kuigi tema
haistmismeel pole kuigi hästi arenenud.
Mida vähem on lõhnainet, seda keerulisem on inimesel
lõhna ära tunda.
Vähesel määral jõuab lõhn haistmiselundisse ka suust ja
tänu sellele tunneme me söömisel peale toidu maitse ka
toidu lõhna.
Haista saab vaid neida aineid, mis eraldavad õhu molekule.
Haistmine nõrgeneb tugeva nohu korral, kui haistmiseluni
rakud on kaetud paksu limaga.
Inimese haistmismeel kohaneb lõhnadega suhteliselt
kiiresti.
Igal inimesel on erinev lõhn.
Kuidas täpselt haistmine käib?
1) Hingame aineosakesed sisse.
2) Osa neist satuvad ninasõõrme haistmispiirkonda, kus on palju
haistmisrakke.
3) Aineosakesed lahustuvad ninaõõnes olevas limas, mida eritavad
näärmerakud.
4) Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmiserakkude
karvakesi ja põhjustavad närvirakkudes närviimpulsse.