Punktobjekt: selge seos objektiga, mille juurde tekst kuulub, ei tohi häirida teisi elemente. Joonobjekt: soovitatav seriifiga kiri, nimi pikki joont selle kohale või alla, ei tohi langeda pea peale. Pindobjekt: rõhtsalt kontuuri keskele, kontuuri väljavenimise suunas, 2/3 kontuuri ulatusest, soovitatav seriifiga, ei või langeda pea peale. 52. Mis vahe on värvil ja värvusel? Värvus-valguse omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt nägemis haistinguid. Värv-sideainet ja pigmenti sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna ja seal kuivanuna moodustab kaitsva ja ilustava kelme. Pigment annab värvile värvuse. 53. Kuidas liigitatakse kaardikirjasid paiknemise alusel? Raamivälised kirjad raamjoonevälised, raamitagused-(pealkiri, lp seletus, koord.süsteemi info). Raamkirjad-raamjoonel paiknevad kirjad-(kaardivõrku markeerivad numbrid, nomenklatuuri tähised, koordinaatide väärtused).
elemente. b. Joonobjekt: soovitatav seriifiga kiri, nimi pikki joont selle kohale või alla, ei tohi langeda pea peale c. Pindobjekt: kontuuri keskel (rõhtsalt), kontuuri väljavenimise suunas, 2/3 kontuuri ulatusest, soovitatav seriifiga kiri, nimi ei või langeda pea peale 80. Mis vahe on värvil ja värvusel? a. Värvus valguse omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt haistinguid. b. Värv sideainet ja pigmenti sisaldav vedel aine. c. Pigment annab värvile värvuse 81. Nimetage kartograafias kasutatavaid värvimudeleid. a. RGB (red-green-blue), b. HLS (hue-lightness-saturation), c. CMYK (cyan-magneta-yellow-black) 6 LOENGUTEEMA - KAARDIKIRJAD 82. Mis on kaardikiri? a. Kaardikiri on suvaline tähe või numbri märk, millel on seos kaardi sisu või vormiga. 83
leiab ta, et iga nähtus vajab eksisteerimiseks vastandit, näiteks vibu kaar ja nöör. Kõige isa on seega võitlus, on orjad ja isandad ning pingete ja võitluse lakkamisel saabub vaikelu ja surm. Haigus muudab tervise meeldivaks, halba tundes mõistame headuse tähtsust, nälgides täis kõhu väärtust, väsinuna puhkuse vajadust. Herakleitos tõi esimese dialektilise arenguõpetuse mudeli (vastuolude toime nähtuste kujunemisel ja arengul). Tunnetuse aluseks peab Herakleitos meelelisi haistinguid. Looduse tunnetamiseks on vaja arvamustelt jõuda tõeni, mis on kõigile ühene ja rajaneb mõistusel. Hiljem kasutab õpetust vastuolude ühtsusest ehk dialektikat paljude teiste seas ka Hegel. NB! TAMMO VÕIB KÜSIDA: Mis siis ei liigu? Vastus: Liikumise enda printsiip ei muutu (logos). Postpositivism e positivismi eitamine. Jagunevad kaheks: internalistid, kes toetuvad teadmiste olemuslikele seadustele, uurivad teaduse arengu sisemisi seadusi; eksternalistid, kes uurivad seda,