- jalgade liikumine - keha hoiak, liikumine Kui keha osad annavad erinevat infot, vastuolus, tekitab küsimust. MEELED Infot annab kõik see, mis on nähtav: riided, kehahoiak, aksessuaarid, näo värv, soeng, pinged väiksed liigutused, Kõik mis on kuuldav: hääletoon, pausid, kokutamised, katked, mõminad, virvendused, sahistamised, pastaka klõbistamine Kõik mis on puudutatav: keha temp, kas vastu võetud, kas üldse puudutatakse/tõrjub, kas tõeline või teeseldud, Haistetav: loomulikud kehalõhnad (soodustavad/tõrjuvad), kunstlikud kehalõhnad Maitsmine Intuitiivne kogemus: sünteesitakse kõigest sellest, mille inimene meeltega vastu võtab Kunstlikud vahendid, millega inimene ennast dekoreerib: kõrvarõngad, riided, aksessuaarid, parukad. Milliseid kehaliigutusi jälgime: *Näoliigutused kurbus, rõõm, üllatus, vastikus, raev, viha (ei ole sotsiaalselt õpitud, vaid evolutsiooniliselt olemas)
leidis, erinevalt Hettnerist, et maastiku-uurijate poolt üle võetud Humboldt-Ritteri "filter" on liiga lai ega määrat!e geograafia ainevaldkonda piisava rangusega. Pakuti valja mitmeid "filtri" kitsendamise võtteid. Kõige populaarsemaks kujunes mõte, mille kohaselt geograafia pidi loobuma abstraktsete nähtuste käsitlemisest ja keskenduma sellele, mis regioonis oli inimese meeltega tajutav - silmaga nähtav, kõrvaga kuuldav, või siis vähemalt haistetav või kombatav. Regioongi pidi võibolla piirduma alaga, mida kuskilt künkalt või tornist on näha. Eriti selgesti väljendas seda mõtet Ewald Banse (1883-1953) oma 1924. aastal ilmunud taos "Geograafia hing". Banse ideed arendas edasi soome-eesti geograaf Johann Gabriel Granö oma ainsas laia rahvusvahelist kalapinda leidnud toos "Puhas geograafia" ("Reine Ceographie") (1929), milles on välja töötatud vägagi üksikasjaline ja range töökava regiooni määratlemiseks ja kirjeldamiseks,
annaabi.ee 
