Selgroogsete närvisüsteem
rindmikulülides. Peas asuvad mitmed jäsemed, mis on kompimiselundiks (nt
tundlad putukatel või kobijad ämblikulaadsetel). Peas asuvad ka silmad, mis
võivad olenevalt rühmast olla kas üksikud täppsilmad või suured
mosaiiksilmad. Et putukate rindmikulülide külge kinnituvad jäsemed või tiivad,
on ka sealsed närvitängud teistest suuremad.
KAHEPAIKSED - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur
ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumise
juhtimises otsaju olulist rolli ei mängi. Haistmiselundeid on kaks - ninaõõne
limaskest ja ninaõõnes paiknev nn Jacobsoni elund. Jacobi organ, mis asub
suulaes ja kujutab endast kaht lohukest. Kõigi roomajate keel on kaheharuline
ja sellega nad justkui maitsevad õhku. vibutab veidi aega keelt ja surub selle
seejärel vastu Jacobi organit, et keelele jäänud lõhnasid analüüsida.
Vaheajus paiknevad käbinääre ja põhiline liigutusi suunav keskus taalamus.