Kordamine füsioloogia eksamiks
periglomerulaarrakkudega. Mitraalrakud on sünaptilised ühenduses ka sõmerrakkudega. Periglomerulaar- ja
sõmerrakud on pidurdusvaheneuronid, kuna mitmed eferentsed impulsid kns-st mõjuvad otse neile.
Mitraalrakkude neuriidid moodustavad haistmistee põhimassi ning jagunevad tagapool mediaalseks,
vahelmiseks ja külgmiseks jutiks, mis üksteisest eemaldudes paiknevad samanimelistel rudimentaarsetel
haistmiskäärudel. Tekkinud piirkond kannab nime haistekolmnuk. Haistmistee suundub frontaalsagaras
paiknevasse haistmiskoorde.
Kolmanda neuroni kehad paiknevad haistmissibulast tagapool olevates haistesagarate osades, sealt lähtuvad
neuriidid moodustavad kortikaalseid ja subkortikaalseid ühendusteid. Haistmisteed ulatuvad ka limbilisse
süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde, mille kaudu tekib haistmistaju teadvuse tasemel.
Haistmistee on erandlik: ta ei kulge läbi talamuse. Haistmistee lõpeb limbilise süsteemi eri kohtades.