KALAD - zooloogia referaat
ja sirutavad ujumisel keha ja saba.
5
Närvisüsteem
Kõhrkalade närvisüsteem meenutab juba paljuski arenenumaid selgroogseid. Seljaajus
eristuvad selgesti hallollus ja valgeollus. Peaaju pole enam sirge, nagu alamatel kaladel.
Jaguneb otsajuks, vaheajuks, keskajuks, tagaajuks ja piklikuks ajuks (mis läheb üle
seljaajuks).
Haistmine on kõhrkaladel tundlikuim meel, haistmiselundid paiknevad pea alaküljel
asuvates ninasõõrmetes haistekihnudes. Nägemisel eristavad kõhrkalad paremini
kaugemal asetsevaid objekte.
Seedeelundkond
Suust satub toit neelu ja edasi lühikesse söögitorru, mille tagumine osa on laienenud
maoks. Viimasel on peamiselt toidu säilitamise funktsioon, seedimises see oluliselt ei
osale. Maole järgneb lai sool, mille sisepinnal on iseloomulik keeritskurd. Soole
algusossa siseneb maksast sapijuha, samuti kõhunäärmejuha. Maks on suhteliselt suur.
Soolestik lõpeb kloaagiga.
Vereringeelundkond
annaabi.ee 
