Närvisüsteem
poolkerade abil aga tahtelisi liigutusi
Väikeaju talitluse häired
Asünergia – võimetus täpselt doseerida lihaste kontraktsioonijõudu liigutustegevusel
Tegevus- ehk intentsionaaltreemor, mis ei avaldu rahulolekus, vaid ilmub tahteliste
liigutuste korral
Lihaste alanenud ehk hüpotoonus
Nüstagm ja kõnehäired
Suuraju ehk otsaju
Inimese suuraju jaguneb kaheks mõhnkehaga ühendatud poolekeraks, mis
koosnevad motoorikat juhtivatest põhimiktuumadest, haisteajust ja mantlist
Poolkerad moodustavad ca 4 / 5 kogu peaajust
Suuraju poolkerade pind liigendub sagarateks ja sagarikeks (lauba-, kiiru-, oimu- ja
kuklasagarad)
Haisteaju asub laubasagara alumisel küljel (10000 lõhna)
Põhimiktuumad ehk koorealused tuumad
Asetsevad valgeaine sügavuses vaheaju lähedal
Põhimiktuumade hulka kuuluvad:
Juttkeha (sabatuum ja läätstuum)
Kahvakera
Mustaine
Talamisealune tuum
Põhimiktuumade funktsioonid
Moodustavad motokorteksi aferentse süsteemi