Madakaskar
Euroopa ja Põhja-Ameerika mereröövlitel oli märkimisväärselt rohkem edu, muutes
Madagaskari (ja eriti Sainte Marie) oma baasiks India ookeanis 17. sajandil.
Võimsas Madagaskari kuningriigis hakkas arenema majanduskasv tänu kaubavahetusele
Euroopa kaupmeestega. Kõige võimsam neist oli Merina mis asus sisemaal, mida valitses
Ramboasalama, kes omandas relvastuse, et alistada oma naaber hõimud. Tema poeg
Radama sai 1810. aastal kuningaks ning haistades õnne sõlmiti diplomaatilised suhted
Suurbritanniaga 1817 lubades sadu kritlikke misjonääre siseneda Merina
mänguväljakule. Kuid tema lesk ja pärija, Ranavalona esimene, hüüdnimega
"Verejanuline", kirglikult ei salinud kõike vahaza (valge), ta tagakiusas misjonääre ja
nõudis enda kümnete tuhandete Madagaskari omaduste sundkonfiskeerimist kasutades
selleks julmi ja leidlike meetodeid.
Aastal 1890 antsid Britid Madagascari üle Prantslastele ning said vastutasuks Zanzibari.