(posterioorne osa). Segmenteerumata mesoderm on mesenhümaalne. Kui on moodustunud lõhe, siis välimised mesenhümaalsed rakud epitelialiseeruvad ning moodustub epiteliaalne somiit toimub mesenhüüm epiteel transitsioon (EMT) -jaguneb pea mesodermiks ja somiitideks- nendest omakorda palju massi. · Somiitide areng ja derivaadid -somiitide areng toimub eest tahapoole -segmenteerumine kulgeb anterior-posterior teljel *Notch signaalirajas olev hairy1 osaleb uue somiidi moodustumises, mis ekspress lainetena. -Somiidi epitelialiseerumine: Uue somiidi eraldumisele eelneb lõhe moodustumine. Lõhe asukoha määravad ephriin retseptor EphA4 (somiidi anterioorses osas) ja ligand ephriin B2 (aposterioorses osas). Nende valkude toimel toimub rakk-rakk eemaletõukumine. -Somiitide tekkel on oluline, et mesenhüüm muutuks epiteeliks. -Somiidi spetsialiseerumine: Somiitide saatus on tugevalt determineeritud juba enne, kui nad on
peaosast näo sidekude ja muskulatuur. Somiitide areng ja derivaadid Anterioposterioorsel teljel segmenteerunud paraksiaalset mesodermi nimetatakse somiidiks. Somiidid on tihedad mesenhümaalsete (embrüonaalne sidekude) rakkude kogumikud, mida ümbritseb täielikult või osaliselt epiteel. Somiitide moodustumist nimetatakse somitogeneesiks. Somitogeneesis toimuvad perioodiliselt protsessid: segmendi piiri teke (hairy1 ekspressioon vajalik), epitelialiseerumine (ephriin retseptor EphA4 ja ligand ephriin B2 vajalikud), spetsialiseerumine (vastutavad Hox geenid) ja diferentseerumine. Diferentseerumisel jaguneb somiit kolmeks osaks: sklerotoom (selgroo, roide kõhrete areng), müotoom (selja, roietevahelised ja keha eesmised lihased) ja dermamüotoom (skeletilihaste eellased, selja dermise rakud). Somiidi sklerotoom jaguneb veel ka eesmiseks (anterioorne) ja tagumiseks
annaabi.ee 
