Vanamees ja meri - märkmed
parvlesid tihtipeale kalmaarid ja öösel tõusid kõik pinna lähedale, kus merd
hulkuvad suured kalad nendest söönuks said.
Ookean on väga lahke ja väga ilus. Aga ta võib ka kohutavalt julm olla ja äkitselt
muutuda...
Mõnikord need, kes merd armastavad, ütlevad tema kohta inetusi, aga ikka nõnda,
nagu oleks meri naine. Mõned nooremad kalurid, need, kes kasutasid liinidel
ujukiteks poisid ja käisid merel mootorpaatidega, mis olid siis ostetud, kui haimaks
tõi ränka raha sisse, ütlesid mere kohta el mar, mis on meessoost sõna. Nad
kõnelesid merest kui vastasest või rahategemise kohast või koguni vaenlasest. Aga
vanamehele oli meri alati naissoost, alati see, kes oma suuri armuande kord
heldesti jagab, kord kiivalt endale peab, kes tembutab ja hulle tükke teeb, sest
teisiti ta ei saa. Kuu mõjub merele, nagu ta mõjub naiselegi, mõtles vanamees.