Maateaduste alused
lubimudad, mis koosnevad peamiselt foraminifeeride kodadest.. Sügavamal kui 4.5 km
moodustuvad ränimudad, mis koosnevad radiolaaride skelettidest (zooplankton) ja diatomeedest
(fütoplankton). Ränimudad on iseloomulikumad kõrgematele laiuskraadidele, kuid ulatuvad
hoovuste piirkonnas ka madalamatele laiustele. Koos ränimudadega eristatakse nn fosfaatseid
mudasid, mille moodustuvad mitmesuguste loomorganismide Ca-fosfaatsed skeletiosad (haihambad
nt). Omaette nähtus on ookeani keskahelike vulkaanilistes orgudes toimuv
intensiivne hüdrotermaalne mineralisatsioon kus moodustuvad polümetallide sulfiidide ja
kipsi/anhüdriidi lasundid, mis peale majandusliku tähtsuse omavad huvitavat rolli omapärase
ökoloogilise nissi kujundajatena. Majandusest - nt Atlantis II süviku sulfiidne maagistumine
Punases meres sisaldab hinnanguliselt 100 miljonit tonni Fe, Zn, Cu, Ag ja Au sulfiide, mis on