Oskar Loorits - Eesti rahvausundi maailmavaade
teise inimese, harilikult elava, harvemini surnu, sootuks harva koguni
looma hingejõud, mis tuleb vaevama kas viha, kättemaksu, kadeduse või
vastuarmu puudumise jms pärast magajat ennast või selle loomi.
Sellises õhkkonnas saab tähtsaks isik, kel on võimed ja vahendid arstida
ja aidata, või ka haigeks teha ja suretada. Nõnda areneb nõidade tähtsuse
tõus.
Aegamööda hakatakse mõningaid haigusi kujutlema eri olenditena,
iseseisvate vaimudena. Näiteks katku kujutletakse haigusvaimuna, kes
sõidab inimesena (tihti vanamoelises rõivastuses, kolmnurkne kübar
peas) või liigub loomana (eriti kitsena, sadul seljas), linnuna (kukena) või
koguni mõne esemena (näit. lõngakerana) ja puudutab surmalemääratuid.
Surmgi võtab iseseisva vaimu näo. Surm tuleb inimese juurde, kõnetab
teda nimepidi. Praeguselgi ajal nimetatakse, kujutletakse surma vahel
vikatimehena, kellel on olnud ka nimed: Liiva Annus, Mulla Madis,
Kalmu Kaarel, Toone Toomas, Kabeli Andrus
annaabi.ee 
