Meditsiiniajaloo konspekt
sajanditel keskendusid kaasaja mõistes eeskätt nakkushaiguste temaatikale. Arutleti võimalike
nakkusallikate ning vastumeetmete (karantiin, isoleerimine) üle. Keskaegses Euroopas
intensiivistus vastav diskussioon pärast 14. sajandi keskpaiga katkupuhangut. Tasapisi
hakkasid arutlustesse ilmuma käsitlused haigusühikutest (vt ptk 11).
Ka järgnevail sajandeil keskendus epidemioloogia eeskätt nakkushaigustele. Arenes aga
metoodiline pool. Alates 17. ja 18. sajandist hakkas tekkima haigusstatistika, st sünni- ja
surmameetrika aga ka andmete kogumine laste suremuse ning nakkusahigustesse suremuse
kohta. Meditsiiniajaloo kontekstis räägitakse sel puhul inglasest nimega John Graunt (1620-
1674), kes avaldas uurimuse pealkirjaga Natural and Political Observations (1662), milles
analüüsis Londoni surmameetrikat (Bills of Mortality). Surmameetrikat oli hakatud
regulaarselt välja andma 1603. aastal, eesmärgiga anda märku lähenevast (kohalolevast)
katkupuhangust
annaabi.ee 
