Molekulaardiagnostika kordamisküsimused
1.Kriteeriumid DNA tüpiseerimismarkerite valimiseks.
DNA tüpiseerimise alus :
Iga indiviidi genoom on unikaalne (välja arvatud ühemunamitmikud), päritakse
vanematelt.
Geneetilist varieeruvust kasutatakse iniviidide eristamiseks (statistiline interpretatsioon)
DNA tüpiseerimine peab olema hõlpsalt teostatav ja korratav.
Käeoleval ajal kasutusel olevad standartsed DNA testid ei vaata kodeerivaid piirkondi
(geene) vähe/kui üldse saadakse informatiooni rassi, haigussoodumuste, fenotüübi
(silmade värv, kasv, juuste värv) kohta.
Kriteeriumid DNA tüpiseerimismarkerite valimiseks:
1.Markerid peavad olema polümorfsed (et oleksid informatiivsed)
2. Markerid peavad olema ühe lookuse markerid.(et oleks selge nende arv ja
asukoht)
3. Markerid peavad olema neutraalsed.(et puuduks valik)
4. Markerid peavad olema erinevates kromosoomides.(et oleksid sõltumatud)
2.Isikutuvastamisel kasutatavad RFLP, STR ja SNP markerid: eelised ja puudused.