BIOMEDITSIIN
1. teada saada haiguste leviku iseärasused rahvastikus (s.o haiguse esinemine);
2. uurida, millised tegurid tingivad neid iseärasusi (s.o esinemist);
3. hinnata võimalikke mooduseid haiguste sageduse vähendamiseks.
Epidemioloogia harud: 1) Vaatuslik ja eksperimentaalne (Vaatuslik epidemioloogia: kirjeldav ja
analüütiline)
Kirjeldav epidemioloogia (kes, kus, millal) - Kogub, kontrollib ja analüüsib
haigestumisega seotud näitajaid rahvastikus.
1. Andmed haigusregistritest (vähiregister)
Registrite korral oluline kvaliteedi kontroll: diagnoos, ala- ja üleregistreerimine,
skriiningu efekt.
2. Spetsiaalsetest uuringutest (monitooringud)
Üldiselt täpsem, aga ka kulukam, saame küsida täiendavaid andmeid rahvastiku kohta,
(demograafia)
· Analüütiline epidemioloogia (miks?) - Kasutades kirjeldava epidemioloogia tulemusi ja
teadmisi biomeditsiinist püstitab ja kontrollib hüpoteese haiguse tekkepõhjuste kohta
annaabi.ee 
