Eksami kordamisküsimuste vastused
vesilahusega. Samuti võib juurepessu kahjustusega aladel teha valik- ja hooldusraieid
30. septembrist kuni 01. aprillini., soovitavalt siiski vaid külmunud pinnase korral.
Aladel, kus esineb kuuse- juurepess, tuleks vähendada kuuse osatähtsust ja soodustada
männi- või kaseenamusega puistute kujunemist. Männi-juurepessuga nakatatud alade
majandamine on raskem, sest ükski kodumaine puuliik ei ole vastupidav sellel
juurepessu vormile. Haigusoht on siiski väiksem lehtpuupuistutes. Juurepessule
ohtlikel metsamaadel tuleks igati soodustada segapuistute teket, eriti hea oleks veel
see, kui uus metsapõlv tekib loodusliku uuenduse abil. Külmaseen (Armillaria sp.) on
juurepessu järel teine ohtlik juuremädanike tekitaja metsapuudel. Külmaseen on
koondnimetus mitmele sarnasele seeneliigile, mida varem käsitleti ühe liigina (A.
mellea). Nende seente viljakehad kasvavad sageli kändudel ja on söödavad. Eestis