Meditsiiniajaloo konspekt
kasulikkust võrreldes loomulikul teel saadud nakkusega. 18. sajandi teisel poolel tulid uurijad
tagasi ka Londoni surmameetrika juurde, millesse nüüd märgiti haigusi surmapõhjustena üha
täpsemini ja üha enam. Tasapisi hakkas endale tähelepanu tõmbama tuberkuloos, tõbi, mis
instrialiseeruvas ja urbaniseeruvas Euroopas endale palju ohvreid nõudis.
Oma panuse epidemioloogilisse mõtlemisse andis koloniaalimpeeriumite kogemus, mis saadi
ülemereprovintsides, kus kohalike ja kolonistide haigusmustrid näisid erinevat. Mõiste
troopikameditsiin sai keskseks mikrobioloogias ning epidemioloogias.
19. sajandil hakkasid epidemioloogiat mõjutama arenevad statistikateadus ning sotsioloogia.
1810. aastal avaldas prantsuse astronoom ja matemaatik Pierre-Simon Laplace (1749-1827)
käsitluse analüütilisest tõenäosusteooriast, andes ühtlasi mõista, et uudne meetod sobiks ka
meditsiiniga seotud küsimuste lahendamiseks. Prantsuse revolutsioonijärgsed olud, kus