Diabeet ehk suhkurtõbi
Need rakud
paiknevad saarekestena seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Esmakirjeldaja järgi
nimetatakse neid saarekesi Langerhansi saarekesteks (joonis 1). Kõige võimsamalt
stimuleerib insuliini vabanemist glükoos (veresuhkur), mida saadakse toiduga ja
organismisisese moodustumise teel (põhiliselt maksas). Insuliini kõige olulisemaks toimeks
on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia tootmiseks. Normaalselt
hoitakse veresuhkur tasemel 3,5-5,5 mmol/l.
Haigusmehhanismid
I tüüpi diabeedi puhul on veresuhkru tõusu (hüperglükeemia) põhjuseks ß-rakkude
kahjustusest tingitud insuliini tootmise vähenemine ja lakkamine. Normaalse
veresuhkrutaseme juures suhkur uriini ei pääse, küll aga hüperglükeemia tingimustes (alates
veresuhkrust üle 9 mmol/l). Seejuures tõmbab suhkur endaga kaasa ka vett - sellest ongi
tingitud sellised diabeedi sümptomid nagu uriini hulga suurenemine ja janu.