perekonna vajadustele. See ei püüa ega keskendu surma kiirendamisele või selle edasi lükkamisele. Palliatiivne ravi integreerib patsiendi ravisse psühholoogilised ja spirituaalsed aspektid Pakub patsiendile toetavat süsteemi, et aidata tal elada surmani nii aktiivselt kui võimalik. Pakub ka toetavat süsteemi perekonnale, et aidata neil toime tulla patsiendi haiguskuluga ja leinaga. Palliatiivses ravis tähelepanu keskpunktiks on elukvaliteet, selle säilitamine ja sõimalusete kohane parandamine. Seda osutatakse igas vanuses inimestele, kellel on krooniline, toimetulekut või elu ohtu seadev haigus, seisund või vigastus [ CITATION Reg02 l 1033 ]. Palliatiivset ravi osutajad Palliatiivset ravi osutab iga tervisehoiuteenuse pakkuja. Mõned tervisehoiu asutused on selleks spetsialiseerunud. Antud ravi võivad osutada: arstide meeskond, arsti assistendid,
hooletusse jätmise tõttu. Kroonilise psüühikahäirega eakal sagedamini kaasnevateks somaatilisteks haigusteks on südame-veresoonkonna haigused, II tüüpi diabeet ja muud seisundid, mis haaravad endokriinsüsteemi, hingamiselundkonda, gastrointestinaaltrakti, kuse- ja suguelundkonda ning neuroloogilised häired. Kehaliste ja neuroloogiliste häirete/haiguste sümptomeid ja nähtusid tuleb eristada antipsühhootilise ravi kõrvaltoimetest. Ravile halvasti reageerivate ja ebatavaliste haiguskuluga haigete puhul on vaja läbi viia meditsiiniline läbivaatus, et oleks võimalik avastada niisuguseid seni avastamata haigusi nagu näiteks ajukasvajad, mille sümptomid võivad sarnaneda skisofreeniale või piirata reageerimist ravile. Kuna kuni 80% skisofreeniahaigetest suitsetavad, tuleb võimalusel rakendada suitsetamisest loobumist soodustavaid ravistrateegiaid. Kõik kroonilise psüühikahäirega eakaga töötavad professionaalid peaksid jälgima, kas eakal
lümfisõlmedesse, mis suurenevad ja tekivad nn katkumuhud (muhkkatk). Y. pestis paljuneb hammustusepiirkonna lähimates lümfisõlmedes ja paks kapsel takistab tema fagotsüteerimist. Edasi tekivad katkumuhud ka teistes lümfisõlmedes ja bakter tungib verre. Tekib septitseemia, verevalumid, kudede kärbumine (must katk). Kui haiguse algperioodil ravi ei tehta, siis 3-5 päeva pärast inimene sureb. Y. pestis toodab paljusid toksiine, aga millised neist on seotud haiguskuluga, pole täpselt teada. Kopsukatk - katkupisikud satuvad kopsu kas otse sissehingates (süljepiisad) või vere kaudu lümfisõlmedest. Haiguse lõppfaasis köhitakse verist röga. Kui ei ravita, siis 2 päevaga saabub surm. Üldiselt on kopsukatk nii kiire kuluga, et AB ravi ei jõuta teha. ABdest sobivad kloroamfenikool ja tetratsükliin. Order (Selts) Pasteurellales *Pasteurella perekond loodi 1887. a. ja nimetati Pasteuri auks. Perekonna tüüpliik on Pasteurella multocida
annaabi.ee 
