Euroopa ja Eesti õigusajalugu
Sarnaseid seadusi kehtestati hiljem kogu
Euroopas. Selle sotsiaalõigusliku arengu osas tõusis juhtivaks riigiks Saksa Keisririik, mille
eesotsas oli Bismark ja 1891 a-l Saksamaal kehtestatud töökaitseseadust võib pidada
modernse sotsiaalõiguse seadusandluse läbimurdeks Euroopas Bismarki poliitilisi vaateid
võiks iseloomustada natsionaalse feodalismina. 19 saj-l võeti vastu mitmeid tähtsaid
sotsiaalkindlustusseadusi, millest tuleks kindlasti nimetada haiguskindlustusseadust (1886),
õnnetusjuhtumiseadust (1884-1887) ja invaliidsus- ja vanaduspensioni kindlustamise seadust
(1889). 19 saj-l sotsiaalpoliitilisi reforme iseloomustas kristlik patriarhaalne vaateviis (on
võimalus - aitame, ei ole võimalust ei saa ka aidata). Reformimine kestis kuni I
Maailmasõjani. Peale II Maailmasõda muutusid vaated teiseks. Nüüdseks on paljudes
Euroopa riikide põhiseadustes inimeste õigused ravile, haridusele jne. Riigil on kohustused.