DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS
konflikte.
Dementsusega võivad 50%-75%-l haigestunutest kaasneda käitumis- ja isiksuse muutus.
Eestis peaks eelduste kohaselt olema vähemalt 10 000 dementsussündroomiga ja 7000
Alzheimeri tõve põdevat patsienti, aga riiklik statistikasüsteem seda ei peegelda. Seega ei
saa tervishoiujuhid planeerida, et lähitulevikus, demograafilise situatsiooni nihkumisel
vanemaealiste ülekaalu suunas kasvab sellest haigusgrupist tulenev haiguskoormus
ühiskonnale. Korrektse diagnoosi ja praegu võimaliku ravini ja arstliku nõustamiseni jõuab
Eestis väga väike osa Alzheimeri tõve haigeid, seda paljuski tingituna rahvastiku vähesest
teadlikkusest dementsusest kui tõvest ning selle ravivõimalustest, ja seetõttu ka arstliku abi
mitteotsimisest. Kui teadlikkus suureneb, siis peaks arstkond olema valmis nii
adekvaatseks diagnoosimiseks, raviks kui ka nõustamiseks, kuna dementsete hooldajatele