Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
Tal on hääbunud suguvõsa, alles on Mõskin ja
tema kauge sugulane, kindrali naine (neiupõlvenimega Mõskina). Mõskin rõhutab, et tema
suguvõsa lugu algab enne Peetrit, enne reforme. Mõskin romaani alguses tuleb Peterburi, ta
sõidab rongis. Ta tuleb tagasi Sveitsist. Sveits on sümboolne koht seal elas Rousseau. Mõskin
oli Sveitsis, kuna ta oli haige. Ta ravis end hullumeelsusest. Tema haigus oli nõdrameelsus.
Sellele lisandub siis ka haigusemotiiv. Tal on võime tunnetada võõrast valu. Kaasatundmine ei
ole mitte kunstlik, vaid instinktiivne. Ta tuleb Peterburis kindral Jepantsini majja. Mõskinil on
suurepärane galligraafiline käekiri. D tahab seostada peategelase kuju Puskini kujuga. Neil on
15
teatud sarnasus (lisaks ka nimede sarnasus: Puskin-Mõskin). Mõskin oskab imiteerida teiste
käekirju, tal on võime süveneda võõrastesse kultuuridesse.
annaabi.ee 
