Meditsiiniajaloo konspekt
). 20. sajandi jooksul on antud
pärimus rahva hulgast taandumas.
Eesti katkupärimuses moodustab pealiini inimese ja katkuvaimu suhe. Katk on
põhimõtteliselt täiesti omaette tegelane (nt Kalevipoeg ja Vanasarvik võisid teinekord
vastupidiselt olla oma käitumiselt küllaltki segiaetavad). Kui katk aegajalt ähmastub,
siis pigem on tegemist küsimusega teiste haiguste-epideemiatega segiajamisest
(halltõbi/malaaria). Personifitseeritud haigusdeemoni olemasolu tähendab, et temaga
on võimalik suhelda sellega katkumuistendites ka tegeletakse.
Sõltuvalt oma avaldumiskujust katk võib esineda nii looma, linnu kui inimesene,
viimasel juhul on ta sageli laps või siis "saks", nt arst toimub ka kommunikatsioon.
Kordamisküsimused
· Rahvameditsiini eripärad võrreldes ,,ülikoolimeditsiiniga"
· Rahvaarstide raviriitus
· Traditsioonilised seletused haigustekitajate kohta
25
V