Mälu kohta üldselt ja mälu protsessid
Veel raskematel juhtudel võivad
lisanduda sellisele üleüldisele vaegmälule aju lokaalsetest kahjustustest tingitud nähud,
näiteks amnestiline ja semantiline afaasia, amnestiline apraksia, psüühiline pimedus ning
kurtus jne. Pidevalt süvenedes võib edenev mälulünk ulatuda täieliku mälufunktsiooni
lakkamiseni, mil on hävinenud kõik elu vältel kujunenud seosed ja jäljed. (3, lk 130)
3.4.2 Anterograadne amneesia
Mälulünk võib haarata ka mõningat ajavahemikku pärast haiguliku episoodi möödumist:
edasihaarav ehk anterograadne amneesia. Näiteks ajuinfarktist paranev haige on juba
teadvusele tulnud, suudab avaldada oma soove ja võtta vastu muljeid ümbrusest, mõnda aega
hiljem ei ole aga suuteline selle perioodisündmusi reprodutseerima. Ta mäletab hästi oma
elukäiku ja sündmusi päevani, mil tal tekkis verevalum ja ta kaotas teadvuse. Sellest algab
6