A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Tahate, ma ütlen, kuidas olite
riietatud siis, kui nägin teid esmakordselt? Tahate, ma kirjeldan üksikasjaliselt iga
kaunistust teie riietusel? Oo, näen teid praegugi nii. Te istusite hispaania kombe kohaselt
oafiadel, kand-site rohelist kuld- ja hõbetikanditega siidkleiti rippuvate käistega, mis olid
suirte teemantidega kinnitatud teie ilusate, nii hurmavate käsivarte ümber. Kaela ümber
oli teil kroogetega krae, peas kandsite väikest kleidi värvi
140
mütsikest haigrusulega. Oo, sulen silmad ja näen teid niisugusena nagu tookord. Ma
avan nad jälle ja näen teid sellisena, nagu olete praegu, see tähendab veel sada korda
ilusamana.»
«Milline meeletus!» sosistas kuninganna, kellel puudus julgus hertsogi peale
pahandada, kuna ta teda nii hästi ! mäletas. «Milline meeletus toita mõttetut kirge
niisuguste mälestustega!»
«Millest peaksin ma teie arvates siis elama? Minul on ainult mälestused. Nendes on
minu õnn, mu varandused, mu lootused