Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika
rahakotist. Meie tingimustes võib seda pidada ülimaks piiriks: patsiendi omavastutust enam
suurendada ei saa.
Eestis nagu ka teistes liituvates maades on arstide arv arvestatuna 100 000 inimese kohta
väiksem kui Euroopa Liidu maades keskmiselt. Erandiks on siin Leedu, Tsehhi ja Ungari, kus
arstide arv on meie omale ligilähedane. Õdede arv on Eestis küll väiksem kui teistes maades
keskmiselt, kuid mitte oluliselt. Uutes liitunud maades kõigub õdede arv siiski suurtes
piirides.
Haiglavoodite arv Eestis 100 000 inimese kohta ületab küll Euroopa Liidu keskmise, kuid on
oluliselt väiksem kui Lätis, Leedus, Ungaris ja Tsehhis. Hospitaliseerimine 100 000 inimese
kohta aastas on Eestis oluliselt väiksem kui nendes maades, kus on inimese kohta
haiglavoodeid enam. Keskmine haiglasviibimise kestus Eestis on samuti lühem kui maades,
kus on suurem voodifond. [,,Eesti Arst" 2005]
Tulevik
Euroopa Liidu peamine eesmärk on parandada elukvaliteeti ja tervist, mida on võimalik