Meditsiiniajaloo konspekt
sajandil tugev sotsiaalne roll aidata vaeseid. Patsiendid
lootsid haiglas süüa saada ja rasked ajad üle elada. Pikkamööda algas haiglate eristumine ka
selles suunas, mida praegu nimetame pikaravi haiglateks.
Samas polnud haiglad toona päris sajaprotsendiliselt (nagu mõnikord väidetakse) highway
surma poole. Kuigi ravi jms protseduure tehti 18. saj-19. saj alguses vähe, oli siiski
eesmärgiks valude vähendamine ja teatava elukvaliteedi tagamine.
19. sajandi keskel oli haiglameditsiinis väike mõõn. Haiglaid tekkis palju, inimesi neis oli
samuti hulganisti ning nakkusnäitajad kippusid tõusma. Tundus, et põletikud haiglas on
endeemilised, mõeldi isegi välja termin ,,hospitalism" (haigla haigus), mille vastu esialgu
võideldi seinte lupjamise, värske õhu jms-ga. 19. sajandi keskpaigas astusid ajalooareenile
inimesed nagu Semmelweis, Lister ja Pasteur (vt ptk 9) ning olukord muutus.
19. sajandi lõpus, 20