abitu, desorienteeritud. Õel on oluline hinnata nii patsiendi verbaalset kui ka mitteverbaalset käitumist ning arvestada sellega, et operatsioonikogemus on igale haigele individuaalne. Mida saab teha õde, et patsient saaks üle operatsioonieelsetest hirmudest ja kartusest? Hästiinformeeritud patsient on teadlik ja rahulikum ning tal on vähem postoprtaiivseid komplikatsioone kui teadmatuses haigel. Seega on õe ülesanne aidata patsiendil kohandeda haiglakeskkonnaga andes informatsiooni ja selgitusi haigla kodukorrast, külastus- ja söögiaegadest ning ettevalmistusest eelseivateks protseduurideks ning uuringuteks. Haigel on oluline teada pre-, intra- ja postoperatiivse perioodi ebamugavusi näiteks kui ta vajab intensiivravi või juhitavat hingamist operatsioonijärgses perioodis. Haigel antakse võimalus teda huvitavate küsimuste esitamiseks ja antakse nii palju informatsiooni kui ta teada tahab. 2
6. ENESEHOOLDUSE DEFITSIIT Probleem: Enesehooldusdefitsiit seoses põletusvigastuse, piiratud liikuvuse ja näiteks võimetusega süüa( põlenud on käed). Eesmärgid: Patsient on puhas ja hooldatud. Kõht täis ja energiavajadus kaetud. Tegevus: Hinnatakse enesehoolduse defitsiidi ulatust ja määratakse abi vajadus, mille põhjal pt-i abistatakse. 7. UNI JA PUHKUS Probleem: Unehäired seoses valu, mure, depressiooni ja haiglakeskkonnaga (raskendatud uinumine, katkendlik ööuni, sage ärkamine jne). Eesmärk: Haige on puhanud, ööuni on piisavalt pikk ja rahulik. Tegevused: Võimalikud muutused keskkonnas (mugav asend, valgust vähem, müra minimaalne) Valuvaigistid, uinutid. 8. LIIKUMINE Probleem: Häiritud füüsiline liikumine tingitud valust, ebamugavusest, põletusvigastusest, (kontraktuuridest) Eesmärgid: Haige liigub ( määratle kui palju ja kuidas).
annaabi.ee 
