koju". Peategelase, vana kaevuri Artur Simmo lugu algab haiglas, kus tal amputeeritakse mõlemad jalad. Simmo haiglasoleku ajal selgub tema tütre ja väimehe plaan müüa oma elu korraldamise huvides isa ehitatud maja. Tekkinud olukorra läbiarutamine muutub romaanis keskseks. Maja müüakse. Simmo sureb invaliididekodus. Vana kaevuri elulõpu jälgimise kõrval on raamatus teinegi liin sündmusi ja konflikte. Selles jutustatakse Simmo haiglakaaslase Valteri perekonnasisestest pingetest ja nende lahenemistest. Viljakalt ja mitmekülgselt on Kaugver töötanud näitekirjanduses. Kõige laiemalt levis Kaugveri näidenditest "Oma saar". Kaugveri draamaloomingu kaalukaim saavutus on näidend "Rong väljub hommikul". 1980-ndate aastate lõpupoolel sai Kaugveril võimalikuks tulla avalikkuse ette vangilaagri-aineliste teostega, nagu näidend "Saturnuse lapsed" ja memuaarne lühiproosakogu "Kirjad laagrist". ROMAANID
Kaugveri hilisema loomingu paremaks saavutuseks on peetud romaani "Vana mees tahab koju" (1983). Peategelasel, vanal kaevuril Artur Simmol amputeeritakse haiglas mõlemad jalad. Simmo haiglasoleku ajal selgub tema tütre ja väimehe plaan müüa isa ehitatud maja. Tekkinud olukorra läbiarutamine muutub romaanis keskseks. Maja müüakse. Simmo sureb invaliididekodus. Teine liin sündmusi ja konflikte käsitleb Simmo haiglakaaslase Albert Valteri perekonnaprobleeme ja nende lahenemist. Üks Kaugveri teemaringe on noorte- ja pereprobleemid. Ta püüab leida vastust küsimusele: miks käivad noored alla, kuidas kujunevad kurjategijad? Nt romaanid "Meie pole süüdi" (1984), "Tee isa juurde" (1987), "Kas ema südant tunned sa?" (1988). Mälestusi sisaldavad teosed "Peotäis tolmu" (1992) ja "Laev keset rägastikku" (1990), "Kirjad laagrist" - kirjutas kirjade põhjal, mis ta Vorkutast koju saatis (1989)
annaabi.ee 
