Meditsiin
Kasutusse võeti tõhusam
sõjatehnika, erakorralise meditsiiniabi kontekstis saame aga esmakordselt rääkida tervet
sõjaväge haaravast sõjameditsiini süsteemist.
Märgilise tähendusega oli 1908 a toimunud esimene haiglaeelse erakorralise meditsiini
kongress Frankfurdis. Nimetatud kongressil käsitleti haiglaeelset meditsiiniabi esmakordselt
eraldi meditsiiniharuna. Algselt suhtuti arstide haiglaeelsesse ravietappi paigutamisse
tõrjuvalt, kuid selline seisukoht muutus peatselt. 1935 a avaldas Saksa kirurg M Kirchner
seisukoha, mille järgi eluohtlikus seisundis haige juurde peavad meedikud kohale tulema.
Seisukoht oli risti vastupidine tolleagsele praktikale sündmuskohal mitte abi anda. Antud
seisukoht muutus aluseks tänapäevasele franko- germaani kiirabikorraldusele, mille järgi
eluohtlikus seisundis haigeid käsitlevad sündmuskohal tänapäevani arstid.