Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
2010. a
asendist, üksikpuude ja haljasmasside paigutusest, teedest, grottidest, varemetest,
monumentidest ning motiivide järgnemisest; samuti pargi vaimsusest - ilust, sentimentaalsusest,
õpetlikkusest, legendidest ja maalilistest kontrastidest. Tema andis mõistele `aed' uue
tähenduse ja võimalused seoses muutustega: rahvaaed, kalmistu, haiglaaed, promenaad jne, ta
nägi ette tulevikku avalike aedade suunas. Aia käsitluses tõi ta sisse alajaotused päevaaegade
(hommiku-, keskpäeva-, õhtu-aed), aga ka aastaaegade kaupa (kevad-, suve-, sügis-, talveaed)
ning asukoha järgi (mägi-, oru-, metsaaed). Ka liigitas ta aedu omaniku positsiooni ja jõukuse
alusel, lihtsa maainimese aed pole sarnane jõuka linnakodaniku omaga.
Hirschfeld innustas ka teisi ülikuid, mille tulemusena hakati 1774. a rajama Hohenheimi parki.
annaabi.ee 
