Vincent Van Gogh
Ta oli põikpäine,
suhtlemises kaasinimestega umbusaldav ja lausa talumatu. Kuid samas oli tal kirglik natuur,
ta oli erakordselt heasüdamlik ,siiras ja osavõtlik. Ta kannatas koos kõigi kannatajatega ja oli
üks enda põlvkonna väheseid kunstnikke, kes ei unustanud sotsiaalseid vastuolusid ning
meenutas Suurt Prantsuse revolutsiooni.
Kaastundest kannatajate vastu lahkus noormees kodust, jagas abivajajatele kogu enda raha,
riided, vara , tüüfuse puhkedes ei lahkunud haigevoodite juurest. Juba pole aasta pärast
vallandas kiriku juhtkond van Goghi kui ebasobiva töötaja. Need sündmused saavad tema elus
määravaks. Rida ebaõnnestumisi põhjustab 1879.-1880. aasta talvel järjekordse, eelmisest
sügavama vaimse kriisi, millest väljumiseks otsis Vincent abi joonistamisest.
Kunstile pühendas van Gogh 1880.aastal, siit algas erakordselt lühike, vaid kümme aastat
kestnud kunstnikukarjäär.
1881.-1883