"Tõest ja valest moraalivälises mõttes" - Nietzsche
groteskse liialdusena. Jääb mulje, et autori eesmärgiks olnud lugejad kohe alguses ära
ehmatada? Või hoopis on ta elus hiljuti mõne suure vale(taja) tõttu valusalt haavata saanud,
kuna pole salakavalust õigel ajal märganud ega ära hoidnud? Ütleb ta ju isegi et inimesed on
nõrgad olevused ja valele üsnagi vastuvõtlikud: ,,Lisaks sellele laseb inimene läbi kogu elu
endale öösiti unenägudes valetada ilma, et tema moraalitunne seda eales takistada püüaks."
Füüsiline haigetsaamine on ravitav plaastri ja paari valuvaigistajaga, kuid paranemine pole
sootuks nii lihtne kui tegemist on sügava haavaga hinges, olgu vale siis tekkinud unes või
ilmsi. Kõige teravama valujälje jätavad kahtlemata kalli inimese valelikud sõnad. ,,Valetaja
kasutab kehtivaid tähistusi, sõnu selleks, et panna paistma mittetegelikku tegelikuna. Inimesed
ei pelga seejuures mitte niivõrd pettasaamist kui just pettuse läbi kahjustamist: nad ei vihka,
annaabi.ee 
