"haigetoavend" - 1 õppematerjal

Kloostrimõis Kolgas

müüri äärde kloostrikalmistule. Tihtilugu maeti ilma kirstuta, matuste sügavus alla meetri. Reeglina hauapanuseid ei olnud. Nii nagu muu ruumijaotusegi korral, kehtis ka matustel reegel - vaimulikud ida poole, ilmalikud lääne poole. Palju aadlikke ja linnakodanikke laskis end parema hingeõnnistuse lootuses kloostrite juurde matta. /Tamm, lk 119-123/ Kloostrid toimisid ka haiglatena, kus osutati tolle aja kohta väga head arstiabi. Haigetoavend võis olla ka majandusmõisas, selline oli olemas nt Kärknale kuuluvas Albu majanduskeskuses. /Markus 2009, lk 10/ 2. Klooster või kloostrimõis? Gotlandi Roma kloostri tsistertslased said 1220ndatel aastatel suured maavaldused Ida-Harjumaal. Nende valduste haldamiseks oli praeguse Kolga koha peal Roma kloostri majanduskeskus kuni aastani 1519, mil klooster oma maavaldustest siin loobus. Seega oli Kolga vahetpidamata ühe koha