Nt populatsioonis x diagnoositi 6 uut insuliinisõltuva diabeedi juhtu 100000 in kohta vahemikus 1.01-31.12.97. Loendab uusi haigusjuhte populatsioonis kindla ajaperioodi vältel annab infot haiguste kohta, kus uued juhud nõuavad suurte ressursside panustamist. (kui popliikmete arv on stabiilne ja uuritav tulem pole sage, siis muutused riskipop suuruses pole märkimisväärsed, kas HAIGESTUMUSRISKI). e.iii. Kuna levimus on mõjutatud paljudest teguritest, on seoste uurimisel tervisemõjuritega eelistatav kasutada haigestumusnäitajaid. e.iv. Haigestumuskordaja sarnaselt haigestumusriskile näitab uute juhtude tekkimise sagedust. Erinevalt haigestumusriskist, avaldab uute juhtude arvu riskiaja kohta. (kui palju isikuid siseneb pop või väljub sealt ja/õi uuritav tulem on sage, siis
07.05 Patsient tunneb end hästi, liigub osakonna piires iseseisvalt. Dreeniümbrus punetav, teostatud sidumine. Dreenieritus 125ml, õhuleket pole. Võetud vereanalüüsid. Jagatud ravimid. 20 8. ÜLEVAADE HAIGUSEST Kopsuvähk on Eestis üks sagedasemaid vähkkasvajaid ja surmapõhjustajaid just meeste hulgas. Ligi 90% juhtudest on kopsuvähi tekkimise põhjuseks suitsetamine. Suitsetamine suurendab haigestumusriski umbes 30 korda (Labotkin 2002). Adenokartsinoom on näärmelise diferentseeringuga vähk, mis võib produtseerida lima (Altraja jt 2010). Sõltumata vähi vormist on üldjuhul sümptomid sarnased. Varajases staadiumis puuduvad kasvaja sümptomid. Tavalisteks sümptomiteks on alguses kuiv, hiljem märk köha, rögaeritus, subfebriilne temperatuur, valud rindkeres, hääle muutused, väsimus, nõrkus, isutus (Labotkin 2002).
annaabi.ee 
