Parkinsoni tõbi
Sekundaarsed sümptomid
Esmalt tuleb mainida depressiooni, mida esineb kuni pooltel Parkinsoni tõbe põdejatel. See on
samas normaalne reaktsioon haigusele, selle aste jääb madalaks või keskmiseks.
Unehäired esinevad Parkinsoni haiguse korral sageli: kas uinumisraskused või sagedased
ärkamised. Harvem võib kogu unetsükkel paigast nihkuda, nii et haige magab päeval ja on
öösel ärkvel. Samas võib uni olla rahutu, unenäod ähvardava iseloomuga.
Umbes 15 %-il haigeist esineb kaugelearenenud juhtudel dementsust, mis väljendub enamasti
mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest
tavalisem on mälu mõõdukas nõrgenemine.
Kõnehäired väljenduvad enamasti kõne valjuse languses ja artikulatsioonihäiretes. Kõne
muutub "pehmeks" ja tasaseks. Iseloomulik on, et haige kõne muutub vaiksemaks lause teises
pooles. Samas täheldatakse ka hääle kiledust, värinat. Eriti segavad kõnehäired haige
telefonivestlusi.