Seneca moraalikirjad Luciliusele
(24) "Oo õnnetut haiget!" Ta sööb
vaid, palju suudab seedida. Tema pilgu ees ei leba metssiga, mis väheväärtusliku lihana laualt tagasi
saadetakse, ja tema toidulauale ei kuhjata lindude rinnaliha tükke, kuna tervelt valmistatud linde näha on
ju tülgastav. Mida halba on sulle juhtunud? Lõunastad nagu haige või õigemini, ometi ükskord nagu terve.
(25) Kuid selle kõik, leeme, sooja vee ja muu, mis näib olevat talumatu lõtvadele, rohkem hingelt kui
kehalt haigeile hellikuile, kannatame meie kergesti ära, kui ainult oleme lakanud kartmast surma.
Lakkame aga siis, kui oleme tundma õppinud hea ja halva piire; siis pole meis enam ei elutüdimust ega
surmahirmu.
8
(26) Elutüdimus ei saa hõivata seda, kes vaatleb nii paljusid erinevaid suuri ja jumalikke asju; vihani elu
vastu tavatseb viia tegevusetu jõudeolek