Uni ja unenäod
magamisega terve öö. Unetust põhjustab kõige sagedamini stress ja mured.
Une sügavus
Juba enam kui 100 aastat on läbi viidud katseid uurimaks, kuidas muutub une sügavus
magamise jooksul. Sügavuse all mõeldakse siinkohal seda, kui tugev peab olema heli, et
inimes äratada mida valjemat heli vaja läheb, seda sügavam on uni. Sellise põhimõttega
tehtud äratamiskatsed näitasid, et alguses on uni suhteliselt kerge ehk pealiskaudne, kuid
seejärel hahkkab selle sügavus kiirelt kasvama. Umbes kolmveerand tunni pärast peale
magama jäämist jõuab unesügavus maksimumini ja on seal kuskil pool tundi. Seejärel
hakkab ruttu langema ning hommikul on uni jälle võrdlemisi pealiskaudne.
Mõned uurijad on leidnud, et kui ülesärkamise järel kohe uuesti magama jääda, järgneb
sellele jälle maksimumsügavusega uni, mis sellel korral küll veidi väiksema ja lühema
kestvusega on.
annaabi.ee 
