Nietzsche - Zarathustra eeskõne
juurde. Aga käsi ka oma kaaslasel süüa ja juua, ta on väsinum kui sina."
Zarathustra kostis: ,,Surnud on mu kaaslane, vaevalt küll saan ta seks nõusse."
,,See ei puutu minusse," urises vanake; ,,kes minu uksele kopu¬tab, peab ka võtma, mis talle
pakun. Sööge ja olge terved!"-
Pärast seda Zarathustra kõndis jälle kaks tundi, usaldades teed ja tähtede valgust: sest ta oli
harjunud käima öösiti ja armastas vaadata palgesse kõigele magavale. Aga kui hahetas
hommik, leidis Zarathustra end suures metsas ega näinud enam kuski teed. Siis pani ta korjuse
oma päitsisse õõnsa puu sisse varjule - sest ta tahtis teda hoida huntide eest - ja heitis ise
maha samblale puhkama. Peagi ta uinus magama, keha väsinud, hing aga vankumatu.
9
Kaua magas Zarathustra, nii et mitte üksi koidukuma, vaid ka ennelõuna libises üle ta palge.