Kuid vaata ette, hunte liigub palju. Tütar siis asus teele, noppis lilli, päike paistis, linnud laulsid. Kuid siis ... Ta kuulis põõsa tagant laulukest...Hei-hopsti, hei-hopsti, trillala-trullala, hoopadi- hoo, hoopadi,- hoo! Üks karvane elukas, kes oli sama hall kui punamütsikese jalanõu, tuli talle lähemale! No tsauki! Kuhu sa siis põrutad kah? Tütreke suures segaduses hakkas mõmisema...Ehh, nohh, tead küll...Hunt ei lasknud ennast häirida ja rääkis...Hahaaa, mis sa nüüd räägid? Ja-jah, selge pilt ! Ah, sul korvike kah veel kaasas, seal peab kindlasti mida head ja paremat olema, või mis ?? Neiu ikka veel paanikas, lausus nüüd kiirelt...Uhh-ehh, jah, tead ma siin memmekesele külla lähen, mi-mi-mis sa siis s-s-siin teed kah , ah ? Hunt muidugi selle peale mõtles kähku, et siit saaks väikese plaanikese välja mõelda, vastates neiule siis nii... Ahh mis mina siin ? Ja-jah, no see suur et , noh , ma ise ka ei tea