Hermione oli mugupäritolu, see tähendab täiesti tavaliste inimeste laps. Ta oli lihtsalt väga töökas ja õppis kõik õpikud pähe veel enne, kui kooli läks. Teised ei sallinud teda alguses, sest ta oli natuke pugeja ja liiga tubli ja ei teinud teiste rumalusi kaasa. Aga hiljem sai temast Ronile ja Harryle väga hea kaaslane. Koos said nad kõigist raskustest üle. Sigatüüka metsavaht Hagrid, hästi suur ja sõbralik mees musta habemega, oli samuti Harry hea sõber. Hagridil ja Harryl oli üksteisest palju kasu. Hagrid elas puumajas metsa veeres, ta armastas hirmsasti loomi. Mõnikord kasvasid tema lemmikloomadest ohtlikud lohed, aga ükskord teeskles Draco Malfoy, et Hagridi armas hobugreif hammustas teda nii kõvasti, et tuleks ära tappa. Tänu Harryle jäi hobugreif Helliknokk ellu. Ka Hagrid päästis Harry elu, kui tema vanemad olid just Voldemorti poolt tapetud. Ta viis lapse tema ainsate
Viktor Krum. Seesama Krum, Bulgaaria püüdja, kes finaalmängu ajal kitu kinni püüdis! Kõik läksid pidusöögile suurde saali, kus pärast söömingut professor Dumbledore teatavaks tegi, et erapooletu otsustaja on tulepeeker, kuhu kandidaat peab sisse panema oma nime ja kooliga paberi. Selleks, et keegi noorematest kui 17 ei saaks oma nime peekrisse panna, tõmmatakse ümber peekri vanusejoon. Õhtul käisid Harry, Ron ja Hermione Hagridil külas, kes elas Keelatud Metsa serval, väikses onnikeses oma koera Kihvaga. Nad naljatlesid ja püüdsid ära arvata, kes valitakse Sigatüüka eestvõitlejaks. Hingedepäeva pidusöök näis kestvat palju kauem, kui tavaliselt, aga lõpuks sai ka see läbi. Dumbeldore tõusis püsti ja teatas, et peeker vajab veel minuti, et siis teadustada eestvõitlejad. Peale seda, kui nimi on öeldud, peab see isik minema saali taha, väikesesse ruumi, kus ta saab esimese ülesande juhtnöörid
annaabi.ee 
