Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"hagijaid" - 3 õppematerjali

Koerte aretus läbi aja
34
pptx

Koerte aretus läbi aja

 1891 toimus esimene tõukoertega seotud tegevus Eestimaa Jahisõprade Seltsis  23. juuli 1929 asutati Eesti Kennelklubi  1944-1955 tegutses Eesti Tõukoerte Kasvatajate Ühing, kelle kanda võib lugeda eesti hagija lõpliku formeerimise  09. detsember 1989 Eesti Kennelliit Koerte sugupuu Eesti hagijas  Hakati aretama 1947. a. NSV Liidu Rahvamajanduse ministeeriumi otsusel  Tõug kinnitati 1954. a  Esivanemate seas on vene poola hagijaid, foxhaounde, taksikoeri, beagleid, šveitsi, lutserni ja berni hagijaid Eesti hagija välimus  Keskmist kasvu tugev-kuiva kehaehitusega  Luustik tugev, lihastik hästi arenenud  Temperamendilt tasakaalukas liikuv  Ülekaalus on mustalaiguline kõrbpiiridega värvus, laikude suurus pole piiratud  Turjakõrgus isastel 45-52 cm, emastel 3cm madalam Suurimad koeratõud  Iiri hundikoer (71/79)  Taani dogi (71-81/76-86)

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Koeratõud
31
doc

Koeratõud

Prantsuse spanjel on keskmist kasvu, turjakrgus on 54-61 cm, kaal 20-25 kg. Karvkate on keskmise pikkusega, kergelt lainjas, värvuselt on enimlevinud valge mustade vi pruunide laikudega. 9/31 Hagijas Anglo-prantsuse väike hagijas ehk Anglo français de petite vénerie, on pärit Prantsusmaalt. 16 sajandil ristati omavahel Inglise ja Prantsuse hagijaid, tulemuseks anglo-prantsuse hagijad. Neid kasutati jahikortena, peamiselt rebase, karu ja pdrajahil. Nad töötavad packidena ehk karjana. Anglo-prantsuse väike hagijas on iseloomult tööhimulised ja vastupidavad, energilised, kiired ja vimelised pikalt töötama. Nad on sbralikud ja

Loodus → Loodusõpetus
18 allalaadimist
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Phoebus. Need graatsilised olendid olid nii ebainimlikud. Kahjurõõmsatena tuhnisid nad ta armetuid ja veidraid, litrite ja võltskullaga ehitud riideid. Oli otsata palju naeru, pilget ja alandamist. Mustlanna selga sadas sarkastilisi sõnu, kõrki heatahtlikkust ja tigedaid pilkusid. Neid noori preilisid võis pidada roomlannadeks, kes endile sellega lõbu valmistavad, et kuldnõeltega ilusa naisorja rindu torgivad. Nad meenutasid elegantseid hagijaid, kes avali sõõrmetega, Põlevate silmadega ümber vaese emapõdra tiirlevad, keda isanda pilk keelab lõhki kiskumast. 237 Mis oligi lõpuks nende kõrgest seisusest preilide kõrval üks vilets tänavatantsijanna? Nad ei võtnud teda üldse arvesse, vaid kõnelesid temast tema juuresolekul kõva häälega, koguni tema enda poole pöördudes, nagu millestki ebapuhtast ja armetust, olgugi küllalt ilusast. Mustlanna oli nende nõelapistete vastu tundlik

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun