ritasud ilmselt oleksid suuremad kui ta võlgniku vara lihtsalt maha müüks. Praktikas ükski kompromiss ilma nõuete vähendamisega reaalne ei ole. Kompromissi tegemine otsustatakse võlausaldajate üldkoosolekul pärast seda, kui nõuded on kaitstud. Võivad jääda nõuete osas vaidlused: kui kompromissi otsustamine võetakse ette kohe nõuete kaitsmise koosolekul, aga mõni nõue on jäänud rahuldamata ja nõude omanik hageb selle kaitsmist kohtus. Sellisel juhul hääletavad võlausaldajad vastavalt neile häälte arvudele, mille haldur on neile andnud esimesel üldkoosolekul. Kompromiss loetakse tehtuks, kui kohal on vähemalt pool kohaolevatest võlausaldajatest + kohal olevate võlausaldajate nõuded peavad moodustama vähemalt 2/3 nõuete kogusummast. Kompromissi otsustamisel on igal võlausaldajal ÜKS HÄÄL.
Enamus A koostatud menetlusdokumentidest lähtuvad samast põhimõttest, et ,,talle tehakse pidevalt erinevate isikute ja asutuste poolt liiga, ametnikud ja kohtusüsteem on korrumpeerunud ja tegemist on osaga temavastasest suuremast vandenõust, mille eesmärk on saada endale tema kahetoaline Lasnamäe korter". Lisatud on hulgaliselt fantastilisi hüpoteese erinevate ametnike seotuse kohta asjaga. Kohtunikel on ammu tekkinud kahtlus isiku vaimses tervises. Järjekordse vaidluse ajal, kus A hageb korteriühistut B, mis haldab maja, kus ta elab ning kellele A ei nõustu tasuma kommunaalmakseid, kuna talle ei olevat mingeid teenuseid osutatud ja ühistu juhatus koosnevat ,,sulidest", teeb kohtunik A-le ettepaneku võtta endale advokaat, kes õiguslikku olukorda adekvaatselt hindaks ja suudaks näha, et esitatud hagi on lootusetu, millest A ise aga ei suuda aru saada. A, kes peab ennast igati kogenud ja pädevaks