Hereetilised õpetused ning nende mõju kristluse arengule antiik- ja varakeskajal
Just sellepärast, et gnostikud ei
tunnistanud Uut Testamenti, tugines Irenaeus pärimusele. Pärimus andis nimelt põhilise
kokkuvõtte apostellikust kristlusest, erinedes põhimõtteliselt gnostikute uskumustest.17
Sarnaselt Irenaeusega võitles gnostitsismi vastu ka Quintus Tertullianus (sündinud 160a
paganlikus Rooma perekonnas Kartaagos). Kristlane sai temast u. 197a. 18 Gnostitsismi
vastu kirjutas ta mitu traktaati, millest tuntuimaks sai De praescriptione haereticorum
(Vasuväited/hereetikutele).19
Tertullianuse kõige pikemaks teoseks sai tema viie-köiteline teos ,,Markioni vastu".
Markion oli nimelt 2.sajandi suurim hereetik. Tema õpetuseks oli segu gnostitsismist ja
Pauluse kristlusest. Tertullianus nägi kreeka filosoofias eksiõpetuste sigitajat.20
Samuti kirjutas Tertullianus ka monarhismi vastu. Monarhistide õpetus rõhutas Jumala
ainuvalitsust. Kolmainsuse õpetust nägid nad selles, et Isa, Poeg ja Püha Vaim on kolm
13
Lane 2002, lk. 20
14
annaabi.ee 
