(kahepaiksetaolised Euroopas, Aafrikas, Hiinas roomajad) Stegosaurused 19. Ja 20. sajandil hävinud imetajad ja linnud Liik Leviala Hävimise aeg Päriskänguru Macropus greyi Austraalia 1927 Kariibi munkhüljes (Monachus tropicalis) Kariibi meri 1962 Hobuantiloop Hippotragus leucophaeus LõunaAafrika 1800 Merisk Haematopus maedewaldoi Kanaari saared 1914 Naerukakk (Sceloglaux albifacies) UusMeremaa 1914 Kolmvärvaara (Ara tricolor) Kuuba 1885 Nestelind Parareomysa flammea Hawaii saared 1963 Känguru Mis aitaks vähendada väljasuremist? Vaja on positiivsemaid ja praktilisemaid näiteid ja näidisprojekte. Tuleb tõsta teadlikkust maastike ja üldisemalt bioloogilise mitmekesisuse
platyphylla Oksa-roisknööbik Micromphale foetidum Aasnööbik Marasmius oreades Küüslauk-nööbik Marasmius scorodonius Prk Baeospora Sgk Mycenaceae Kleepuv mütsik Mycena epipterygia Kännumütsik Mycena galericulata Verimütsik Mycena haematopus Harilik mütsik Mycene vulgaris Sgk Pleurotaceae Kopsservik Pleurotus pulmonarius Sgk Pluteaceae Kollakaspruun kärbseseen Amanita fulva Pruun kärbseseen Amanita porphyria Roosa kärbseseen Amanita rubescens - Amanita submembranacea
Rannaniidud on eelistatud rändeaegseteks koondumispaikadeks paljudele hanelistele (valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) ja hallhani (Anser anser)) ja kurvitsaliste liikidele. Samade rühmade esindajad domineerivad ka rannaniitudel pesitsevate liikide hulgas. Rannaniitudele iseloomulikeks haude-lindudeks on kurvitsalistest punajalg-tilder (Tringa totanus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), alpi-risla (Calidris alpina), kiivitaja (Vanellus vanellus), tutkas (Philomachus pugnax), meriski (Haematopus ostralegus), liivatüll (Charadrius hiaticula), suurkoovitaja (Numenius arquata). Haruldasemad on naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), veetallaja (Phalaropus lobatus). Partidest pesitsevad rannaniitudel sagedamini sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk- part (Anas clypeata). Lisaks pesitsevad rannaniitudel veel paljud värvulised nagu näiteks sookiur (Anthus pratensis), lambahänilane (Motacilla flava), põldlõoke (Alauda arvensis).